Kevad on oma täies hiigluses ja nõnda eksivad teele ka tavapärasest aktiivsemad metsloomad. Loomaeksperdid Mattias ja Aleksei Turovski tõdevad, et kevadised kokkupõrked on suuresti tingitud väljakutsete rohkest ajast metsloomade elus. Kui üldjuhul hüvitab tekkinud kahju sõidukikindlustus, siis sõltuvalt kindlustuspakkujast võib aga linnu, karja - või koduloomaga kokkupõrkel lisanduda ka omavastutus.
Kaskokindlustuse tingimused ja erisused
Gjensidige kindlustuse esindaja Denis Nikolajev tõdes, et kindlustusseltsidel võivad sõidukikindlustuse tingimused olla küllaltki erinevad, seda just omavastutuse rakendamise või mitterakendamise osas, mistõttu tuleks need eripärad enne lepingu sõlmimist üle vaadata. "Kuigi kokkupõrkel suurema linnuga on tegemist õnnetusega, ei pruugi kasko tekkinud kahju ilma omavastutuseta hüvitada. Lisaks teevad kindlustuspakkujad erisusi ka selle vahel, mitmenda kindlustusjuhtumiga on tegu ning kas õnnetus juhtus asulas või asulavälisel teel. Neil põhjustel tasub oma sõidukikindlustuse tingimused hoolsalt üle vaadata, et vältida edasised arusaamatusi," selgitas Nikolajev.
Kuigi enamasti põrkavad sõidukid kokku just imetajatega, ei suuda paraku ka linnud suurel kiirusel liikuva sõiduki trajektoori õigesti hinnata. "Näiteks on klient kirjeldanud kahjujuhtumit, kus nägi silmanurgast musta kogu ja hiljem märkas, et auto aknale oli tekkinud väike kolmnurgakujuline auk,” sõnas Gjensidige esindaja.
Metsloomadega seotud juhtumitest on olenemata aastaajast kõige sagedasemad kokkupõrked kitsedega ning üldjuhul ulatuvad need kahjud juba mitmetuhande euroni, õnnetumal juhul ka sõiduki mahakandmiseni. “Siiski tuleb ette ka õnnetusi väiksemate metsloomadega - näiteks võib välja tuua jänesega kokkupõrke, mille kahjusumma oli pea 2500 eurot või kokkupõrke mägraga, kus hüvitise suurus oli ligikaudu 1000 eurot,” sõnas Gjensidige kindlustuse esindaja.
Millest on arvukad õnnetused tingitud?
MTÜ Zoosemu loomaekspertide Aleksei ja Mattias Turovski sõnul on meie kliimavöötmes kevadine periood metsloomade jaoks kõikse väljakutsete rohkem ja see paneb loomad omakorda liikuma. „Asi pole niivõrd selles, et toitumise, kaitse ja muu sellisega seotud väljakutsed kevadel ilmtingimata kõige suuremad oleks, aga kevadisel ajal langevad need ühele ajale.“
Turovskite sõnul on kevadel liikumine metsas hästimärgatav nii kiskjatele kui ka saakloomadele; toitu on vähe, mis sunnib omakorda ulatuslikumalt rändama ja pulmaperioodist tulenevalt toimub samal ajal ka paarilise otsimine.
Ohuna autojuhtidele toovad Turovskid välja, et kevadine maantee on alati soojem koht, mis meelitab päikesega ligi nii roomajaid kui ka suuremaid ja väikesemaid imetajaid. „Imetajatest võib maanteel kohata kevadisel ajal eelmisel aastal sündinud poegi – näiteks põdramullikad, kelle ema on resoluutselt uue poja saabudes vanema minema ajanud. Teismeline mullikas uitab segaduses ringi ning tunneb huvi ka maantee vastu ning auto võib kogenematule noorukile tunduda huvitava objektina,“ räägivad Turovskid.
Tähelepanu pööravad nad ka lindudele, kellest valdaval osal on alanud pesitsusaeg ja sellega seonduv aktiivsuse kasv. „Rändelt on naasmas sadu liike, mistõttu kasvab hüppeliselt konkurents pesitsuspaikade ja toidu üle. Eestisse jõudnud näljased hanelised ei karda maantee lähistel põldudel toituda, pigem on sellistele paikadele suur tung. Linnud lendavad veel parvedes ja võivad teha põldude vahel madalaid lende. Üldjuhul nad maanteedele ei tule, kuid võivad madallennuga teed ületada, mistõttu tasub sellistes olukordades autojuhil alati hoog maha võtta, et linnud saaksid paremini trajektoore planeerida.“
Loomale või suuremale linnule otsasõidu korral:
- Lülita sisse ohutuled ja hinda olukorda;
- Kui avariis said viga inimesed, helista abi saamiseks häirekeskuse numbrile 112;
- Anna vigastatud või hukkunud väikeulukist, suurulukist või linnust teada Häirekeskuse riigiinfo telefonil 1247 ja välismaal toimunud kahjude korral numbril 112 (Euroopa-sisene häirekeskuse number);
- Hilisema segaduse vältimiseks tee võimalusel fotosid sündmuskohal;
- Kindlustusjuhtumi toimumise korral teavita kindlustusandjat esimesel võimalusel ja uuri, kuidas tuleks edasi toimida.