Kuumus ja põud: väike vihm ei kustuta veel tuleohtu!

25.08.2022

Viimased uudised

  • 13.09.2022
    Energiakriis tekitab stressi? Kasulikud näpunäited küttearvete vähendamiseks
    Loen edasi...
  • 01.09.2022
    Seitse sammu, mida teha liiklusõnnetuse korral ja millal kutsuda politsei?
    Loen edasi...
  • 25.08.2022
    Kuumus ja põud: väike vihm ei kustuta veel tuleohtu!
    Loen edasi...
Kõik uudised

Kuigi sügis on peagi käes, tervitavad Eestit kuumad temperatuurid, mis kutsuvad randa ja õue. Soe ilm on meeldiv, kuid teeb märksa ohtlikumaks kõik tulega seonduva. Hoolimata sellest, et siin-seal on sadanud ka vähesel määral vihma, on tänavu suvel saanud alguse mitmed mastaapsed põlengud.

“Kui vaadata viimaseid nädalaid, siis õhutemperatuur on püsinud väga kõrge ning sademeid on olnud minimaalselt. See tähendab, et loodus on kuiv ja õnnetuse puhkemiseks piisab vähesest. Kuiv loodus on väga tuleohtlik ning tuli levib kuivas kiiresti. Seepärast võib ka pealtnäha väike hooletus tuua kaasa ulatuslikud tagajärjed,” tõdes Päästeameti pressiesindaja Silver Kuusik.

Eelmisel nädalal, kui õhutemperatuurid jäid 30 kraadi lähedale, said päästjad Kuusiku andmetel esmaspäevast neljapäevani 17 väljakutset metsa- ja maastikupõlengutele. Nädal varem, kui õhutemperatuur oli mõnevõrra madalam, oli samas ajavahemikus selliseid sündmuseid 9. Eelmisel nädalal oli mitmeid väljakutseid, kus mitme hektari ulatuses põlesid põllud. Märkimisväärselt suur maastikupõlengu oli 18. augustil Järva maakonnas Mündi külas, kus põles viljapõld 10 hektari ulatuses.

“Kuna kaua on olnud kuiv ja vihma on sadanud vähe, on pinnas jätkuvalt süttimisohtlik. Seetõttu tuleb looduses olla eriti ettevaatlik. Lähipäevadeks prognoositakse küll mõningast sadu, kuid tuleohu leevenemine sõltub sellest, kui suur hulk sademeid tegelikult tulemas on. Tuleohul aitab silma peal hoida Keskkonnaagentuuri tuleohukaart,” sõnas Kuusik.

Päästeameti esindaja sõnul saavad kuumusest tingitult alguse ennekõike maastikupõlengud. Tubadele on kuumusest otsene oht siis, kui eluhoonete läheduses puhkeb kiiresti arenev maastikupõleng. “Küll aga tuleb ka kodus käituda tuleohutult – grillimisel tuleb arvestada sellega, et grillseade oleks hoonest ja põlevmaterjalist ohutus kauguses. Iga seadme kohta annab täpsed juhised kasutusjuhend, kuid võimalusel peaks grillseadme kaugus olema hoonetest siiski vähemalt 8 meetrit. Rõdul ja terrassil tohib kasutada ainult sellist grilli, mille kasutusjuhend seda lubab.”

Kahjud küündivad kümnete tuhandete eurodeni

Gjensidige kindlustuse tellitud ja NielsenIQ läbiviidud uuringust selgub, et 93% eestlastel on koju paigaldatud suitsuandurid, maaelanike seas on see näitaja 95%. Kaheksa vastajat kümnest laseb neid ka regulaarselt kontrollida, vahetab patareisid ja puhastab tolmu.

Gjensidige kindlustuse andmetel küündivad tänavu suvel tulest tingitud kodu- ja varakindlustuse kahjud kuni 100 000 euroni. "Suuremad kindlustusjuhtumid on kortermajades, kus tuli on tekitanud kahju mitmele korterile läbi korruste kui ka korteriühistu varale. Läbi aastate oleme suvisel perioodil näinud katuse põlenguid, elektriseadmetest tingitud põlenguid kui ka näiteks terrassi põleng, mis tuletab meelde, et maja läheduses grillides tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ja tagada, et läheduses oleks olemas vajalikud tulekustutusvahendid. Grillides looduses tuleb silmas pidada, et tuld tehakse selleks ettenähtud kohas ja siis kui see on lubatud,” tuletab meelde Gjensidige kindlustuse esindaja Denis Nikolajev.

“Kahtlemata kujutab endast ohtu ka toas, verandal või rõdul suitsetamine. Sõrmede vahelt maha või rõdule libisenud sigar võib tuua endaga kaasa suured kahjud. Suitsukoni jaoks on õige koht kindlalt suletav mittesüttivast materjalist anum.”

Gjensidige tellitud ja NielsenIQ läbiviidud uuringus küsitleti 4800 inimest Balti riikides vanuserühmas 16–64. Andmed koguti 2022. aasta veebruaris.