UURING: kaks kolmandikku jalg - ja tõukeratturitest sõidab ilma kiivrita

28.06.2022

Viimased uudised

  • 10.08.2022
    Eelista autosõitu lendamisele! Kõik, mida pead teadma lemmikloomaga reisimise kohta
    Loen edasi...
  • 28.07.2022
    Järelvalveta asjad autos ja rannaliival: kuidas suvel reisides on vara kaitsta
    Loen edasi...
  • 28.07.2022
    Sõidukiga reisides trüki endale kaasa Roheline Kaart
    Loen edasi...
Kõik uudised

Gjensidige kindlustuse tellitud ja NielsenIQ läbiviidud uuringust selgus, et Baltikumis kasutab jalg - ja tõukeratast sõiduvahendina iga teine inimene. Suur osa nendega sõitjatest tunnistab aga, et ei kanna kiivrit kunagi. Positiivne uudis on aga see, et võrreldes eelmise aastaga on kiivri kandjate arv veidi siiski kasvanud. 


Kindlustusseltsi andmetel on aastatega näha just tõukerattaga sõidust tingitud vigastuste arvu tõusu, mistõttu võiks eriti mõelda kiivri peale just nemad. „Elektritõukerattad on nii Eestis kui ka kogu Baltikumis kogunud populaarsust mugava ja kestliku transpordivahendina. Nii nagu autoga, peab ka kergliikuriga liigeldes järgima liiklusreegleid ja arvestama teiste liiklejatega – reeglite järgmist kontrollitakse ka politsei poolt üha enam. Kuna kiirused on tihtipeale suured, võivad olla ka õnnetused kiired juhtuma,” rõhutas Gjensidige esindaja Denis Nikolajev.


Kiiver võib päästa suurematest vigastustest


Kuigi kiivrikohustus kehtib kergliikuri puhul vaid alla 16. aastastel isikutel, selgub uuringust, et kõige 

sagedamini kannavad kiivrit inimesed vanuserühmas 25-34 aastat ja kõige harvemini vanuserühmas 16-19. „Siinkohal on suur roll vanemate eeskujul, selgitustööl ja harjumuste väljakujunemisel. Kergliikur on võrreldes autoga tunduvalt nõrgemas positsioonis, mistõttu võib ettevaatamatu teeületamine või sobimatu sõidustiil kurvalt lõppeda. Praktika on aga näidanud, et kiiver võib päästa väga tõsistest  vigastustest,“ ütles Gjensidige kindlustuse esindaja.


Lisaks liiklusreeglite selgeks tegemisele ja kiivri kandmisele, on oluline järgida ka kõiki teisi ohutusreegleid.


Kergliikuriga sõitja meelespea:


  1. Sõida jalgratta või kergliikuriga selleks ettenähtud kohas (näiteks jalgrattateel või kõnniteel)

  2. Kergliikuriga sõites tuleb sellest kinni hoida vähemalt ühe käega (mopeedijuht kahe käega) 

  3. Sõiduteed ületades tuleb liikuda jalakäija tavakiirusel

  4. Kergliikuriga sõites ära tegele kõrvaliste tegevustega

  5. Võimalusel kanna kergliikuriga sõites alati kiivrit


Kergliikuril peab olema:


1) töökorras pidur või pidurdamist võimaldav süsteem;
2) tasakaaluliikuril iseeneslikku liikumist takistav seade;
3) signaalkell, välja arvatud juhtrauata kergliikuril;
4) ees valge, taga punane ning külgedel kollane, punane või valge helkur või tuli, välja arvatud juhtrauata kergliikuril.


Ka kõige korralikum liikleja võib sattuda õnnetusse

Ohutu liiklemise aluseks on korras varustus ja liikluse ning liiklusreeglite järgimine. Siiski võib ka kõige korralikumal liiklejal juhtuda õnnetusi, mis on tingitud teiste liiklejate tähelepanematusest või muudest asjaoludest. Õnnetusjuhtumikindlustus võib aidata õnnetuse korral saada kiirema arstiabi ning vajadusel hüvitab kindlustusandja nii ravimid, füsioteraapia või massaaži kulu, meditsiiniliste abivahendite soetamise või -rendi kulu kui ka saamata jäänud töötasu. „Õnnetu hamba katki kukkumine võib kaasa tuua tuhandetesse eurodesse küündivad raviarved, õnnetusjuhtumikindlustusega saab raviarvete hüvitamisega aidata kindlustusandja,“ ütles Gjensidige kindlustuse esindaja.

Gjensidige tellitud ja NielsenIQ läbiviidud uuringus küsitleti 4800 inimest Balti riikides vanuserühmas 16–64. Andmed koguti 2022. aasta veebruaris.

Allikas: Riigiteataja liiklusseadus