Eestlased valivad Balti naabritega võrreldes julgemini 112

02.10.2020

Viimased uudised

  • 20.10.2020
    Gjensidige kontori lahtiolek Covid-19 leviku ajal
    Loen edasi...
  • 08.10.2020
    Kuidas seada robotniiduk talveuneks valmis?
    Loen edasi...
  • 02.10.2020
    Eestlased valivad Balti naabritega võrreldes julgemini 112
    Loen edasi...
Kõik uudised

Uuringu järgi helistab ükskõik millise liiklusõnnetuse korral suurem osa Eesti elanikest abi saamiseks hädaabinumbril 112. Seevastu on aga Leedus esimesel kohal elukaaslase või partneri käest abi küsimine ning ainult 17 protsenti helistavad esmalt hädaabinumbrile. Lätis jääb hädaabinumber ning elukaaslane samale pulgale 29 protsendiga.

Eestis küsivad pea pooled elanikest liiklusõnnetuse puhul esmalt abi helistades hädaabinumbril ning teisena pöördutakse elukaaslase või abikaasa poole. Mitte ükski vastanutest ei küsiks esmajärjekorras abi kolleegidelt ega võõralt inimestelt.

„Ühest küljest on suur helistajate arv Eestis positiivne, sest näitab, et inimesed usaldavad spetsialiste ja ei püüta täbarast olukorrast ise välja tulla, vaid küsitakse abi pigem oma ala asjatundjalt. Teisalt võib suur hädaabinumbrile helistamise vahe tulla ka sellest, et inimesed ei tea päris täpselt, missuguse liiklusõnnetuse puhul tuleks politsei kohale kutsuda ja millise puhul mitte, või siis ei saada toimunud sündmuse osas omavahel kokkuleppele. Perekonnaliikme tugi on samuti oluline, kuid kõigepealt tuleb alati kindlaks teha, kas inimesed on saanud kannatada ning vajadusel kutsuda abi,“ ütles Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk.

Põhjusi, miks hädaabinumbrile helistamisel nii suur vahe naaberriikidega on, võib olla mitmeid. Eesti Politsei- ja Piirivalveameti pressiesindaja Annika Maksimovi sõnul on keeruline hinnata, millistel liiklusõnnetuste juhtudel politsei sekkumist oleks vaja ning millistel juhtudel mitte.

Tänavu esimesel poolaastal anti patrullide korraldus sõita 4461 varalise kahjuga liiklusõnnetuse sündmuskohale. „Paljude varalise kahjuga liiklusõnnetuste puhul näiteks kutsutakse politsei kohale, sest osapooled ei saa alguses omavahel kokkuleppele, kuid peale politsei sekkumist kokkulepe saavutatakse. On ka neid juhtumeid, kus politsei kutsutakse ainult seetõttu, et pole vastavat blanketti või paberit, millel liiklusõnnetus fikseerida. Seetõttu on väga raske öelda, kas nende juhtumite puhul oli vaja politsei välja kutsuda või mitte,“ ütles Maksimov.

Uuringu tulemused näitavad, et kuigi liiklusõnnetuse puhul pöördub 30% eestlastest esimesena siiski partneri või abikaasa poole, on 40% vastanute seas esimene valik hädaabinumber 112. Lisaks vastas 14% eestlastest, et pöördub esmalt oma kindlustusandja poole. Kõige enam on esimese valikuna hädaabinumbrile helistada valinud 55-64 aastased eestlased ning rohkem mehed kui naised. Oma partneri või abikaasaga võtavad esmalt ühendust pigem naisterahvad ja vanusegrupis 25–34.

Gjensidige tellitud ja Nielseni läbiviidud uuringus küsitleti igast Balti riigist 1600 inimest vanuses 16–64. Andmed koguti 2020. aasta veebruaris.