Talverehve on kohustuslik kasutada alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Kindlustuseksperdi sõnul rehvivahetusega veel niipea aga kiirustama ei peaks.
Kindlustusselts Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste paneb inimestele südamele, et kui talverehvide kohustuslik kasutamisaeg lõppeb, võib päris tihti olla veel miinuskraade, sadada lund või lörtsi.
“Kevad on petlik: päevased temperatuurid võivad küll plussis olla, aga öösiti langeb kraadiklaas alla nulli. Liiga vara suverehvidele üle minnes võib hommikune libedus ebameeldivalt üllatada. Seetõttu soovitan oodata, kuni öised temperatuurid on püsivalt üle viie soojakraadi ning ilmaprognoos ei näita enam ootamatuid külmasid."
Küll aga lisas Kirsiste, et naastrehvidega ei tohi ka liialt kaua liikluses osaleda. Naastrehvide lubatud kasutamisaeg on 15. oktoobrist 31. märtsini ning erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude korral neid kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Ilma naastudeta talverehvide ehk lamellrehvidega on stressi vähem ja nende vahetamisega on aega kuni kevad on päriselt kohal.
Suverehve alla pannes tuleb aga veenduda, et eelmisel aastal kasutatud rehvid poleks liialt kulunud. “Suverehvide puhul on oluline jälgida mustrisügavust: Eesti seaduste järgi peab see olema vähemalt 1,6 mm, kuid soovituslik on vähemalt 3 mm, et tagada parem haarduvus ka vihmast libedal teel,” ütles ta.
Kulunud rehvid pikendavad pidurdusteekonda ja suurendavad vesiliu ohtu, mis võib õnnetuse korral tähendada suuremaid kahjusid ja võimalikke probleeme kindlustushüvitisega. Lisaks tuleb kontrollida ka rehvirõhku, mis võiks jääda vahemikku 2,0–2,5 bar.
“Kui rehvi mustrisügavus pole piisav ning juht põhjustab avarii, võib seda pidada hooletuseks. Siis võib juhtuda, et kindlustusandja ei hüvita õnnetusjuhtumis tekkinud kahju,” lisas kindlustusekspert.
Kevadel võivad teeolud järsku muutuda
Enne veel, kui autole suverehvid alla saavad, on Kirsiste sõnul kevadises liikluses lisaks jäitele ja lumele veel palju ohtusid.
"Me räägime palju libedatest teeoludest, aga tihti ununeb, et löökaugud on Eestis igakevadine probleem. Nendest läbisõitmine ei kahjusta ainult rehve, vaid ka auto vedrustust, velgi ja isegi sillageomeetriat. Kui löökaugu tõttu autole kahjustus tekib, tuleb õnnetuspaiga asukoht fikseerida ja tekkinud kahjustustest pildid teha ning need kindlustusandjale saata,” ütles ta
Kaskokindlustus võib sel puhul hüvitamisel abiks olla. Samas võib kindlustusjuhtumi menetlemisel Kirsiste sõnul olla oluline ka see, kas teekatte kahjustusest on varasemalt teada antud ja kas see oli liiklejale märgatav.
“Ehk kui löökauk on liiklusmärgiga või värviga teel märgitud ning juht sellest siiski läbi sõidab, ei pruugi kaskokindlustus kahju hüvitada. Tänapäeval on abiks ka see, kui löökaugud või muud takistused teel näiteks Waze’i äpis märgitud on.”
Lisaks võib kevadel maanteele sattuda ka rohkem metsloomi ja nende järglasi. “Kuna metsloomad võivad teele sattuda ootamatult, siis on eriti oluline hoida eesoleva autoga pikivahet ning veenduda õiges kiiruses, sest pidurdusteekond võib libeda tee tõttu oodatust pikem olla,” lisas kindlustusekspert.