Jaanipäeval kodust eemal? Viis ettevaatusabinõud, kuidas oma kodu varguste eest kaitsta

20.06.2022

Viimased uudised

  • 10.08.2022
    Eelista autosõitu lendamisele! Kõik, mida pead teadma lemmikloomaga reisimise kohta
    Loen edasi...
  • 28.07.2022
    Järelvalveta asjad autos ja rannaliival: kuidas suvel reisides on vara kaitsta
    Loen edasi...
  • 28.07.2022
    Sõidukiga reisides trüki endale kaasa Roheline Kaart
    Loen edasi...
Kõik uudised

Eelseisvad jaanipäeva pidustused viivad inimesed eemale kodust, kuid toovad paraku endaga kaasa ka teatava varguste kasvu. Seetõttu tasub pöörata sel ajal märksa rohkem tähelepanu ka oma kodu kaitsmisele, on selleks siis naabrivalve või hoopis sotsiaalmeedias madala profiili hoidmine. 

 

Gjensidige kindlustuse esindaja Denis Nikolajevi sõnul tasub pühade eel meeles pidada, et head suhted naabritega võivad aidata eemal hoida halbade kavatsustega külalised. “Naabrivalve on tihtipeale alahinnatud, kuid kui naabermaja silmapaarid märkavad hoovis või korteris kahtlast tegevust, jõutakse kiiremini ka abi kutsuda. Ka hädaolukorras, kus päästeteenistuse saabumine võib aega võtta, võivad just naabrid aidata,” rääkis Nikolajev ja soovitas pikemaks ajaks kodust ära minnes ka sellest oma naabreid teavitada. 

 

Gjensidige tellitud ja NielsenIQ läbiviidud uuringust selgub, et paljude Eesti inimeste suhe naabritega piirdub paraku vaid tervitamisega. Siiski ütleb 33% eestlastest, et paluvad kodust ära minnes naabritel oma kodul silma peal hoida, kõige enam teeb seda just linnast väljas elav vanem generatsioon (55-64 a.) ning kõige vähem 20-24 aastased pealinlased.


Kui ka naabrid on aktiivse elustiiliga ja kuigi palju kodus ei viibi, võib aidata kodul silma peal hoida ka näiteks valvekaamera, mille paigaldamisel tasub arvestada ühisala õiguste ja piirangutega. Tänapäevane tehnika võimaldab kodus toimuvat jälgida ka teises maailma otsas olles ja aitab tänu sellele tagada turvatunde. Küll aga saab enne valvekaamera soetamist paljutki kodu kaitsmiseks ise ära teha. 

 

Kindlustus koos turvaliste lukkudega on enimlevinud viis koduvara kaitsmiseks. Maapiirkonnas elavad ja madala sissetulekuga (kuni 475 eurot leibkonnaliikme kohta) vastajatest 29% eelistab aga omada koera majavalvurina. Nädalavahetuseks või pühadeks kodust lahkudes 31% keerab vee kinni ja 7 vastajat 10-st veendub, et kõik kodumasinad oleksid korralikult välja lülitatud. Kokku 19% vastanutest ei võta aga kasutusele mingeid turvameetmeid, vaid lukustavad ukse ja lahkuvad. 


Eestlase jaoks on kõige kallim vara just oma kodu, mida mainis 86% vastanutest. Noored ja näiteks Tallinnas elavad inimesed peavad oluliseks ka arvutit ja nutitelefoni, 16-34-aastased vastajad hindavad ka sularaha. Eesti inimesed peavad aina olulisemaks ka koduse vara kindlustamist - kui 2021. aastal tegi seda 54%, siis sel aastal oli see protsent juba 59.


 Kasulikud nõuanded oma kodu kaitsmiseks: 

 

  • Koduhoovis pane jalgrattad, kallis aiatehnika ja tööriistad pärast kasutamist alati lukustatud panipaika, et nad ööseks õue ei jääks.

  • Ära jäta varuvõtit tüüpilisse peidukohta: uksemati alla, lillepotti või kirjakasti. Neid kohti oskab ka varas esmajärjekorras kontrollida.

  • Enne puhkusele sõitmist lepi sõbra või naabriga kokku, et ta tühjendaks sinu postkasti, kohendaks kardinaid, koristaks aias lehti ja niidaks muru. Nii jääb mulje, et elu kulgeb oma tavapärast rada.

  • Sissemurdmine toimub enamasti siis, kui pererahvast kodus ei ole. Seepärast ei tasu oma tööl oleku aega ja puhkusesõite kõikidele avaldada, sealhulgas hoida võimalusel madalat profiili ka sotsiaalmeedias. Ühtlasi tutvu ja loo suhteid oma naabritega, ära ole anonüümne! 

  • Kasuta aegrežiimil töötavaid lüliteid, mis panevad tööle valgustid, raadio, televiisori ja muud seadmed, kas siis kui sind kodus ei ole. See jätab mulje, et pererahvas on kodus.

  • Nähtavale kohale paigaldatud signalisatsioon sunnib sissetungijat põhjalikult kaaluma, kas on mõtet edasi tegutseda.


Kodukindlustus kaitseb ka teistele tekitatud kahju eest


Kodukindlustus aitab ootamatute õnnetuste korral hüvitada tekkinud kahju nii kindlustatud kodule kui ka kolmandatele isikutele tekitatud varalise kahju – seda juhul kui on kodukindlustusega on valitud vastutuskindlustuse risk. Vastutuskindlustus on eriti oluline just korteriomanikele, kellel on suur oht õnnetuse korral kahjustada ka naabreid. Kõige levinum kahju korterite puhul on veekahju, mis levib tavaliselt läbi 3-4 korteri. Kui veekahju levib tavaliselt alumistele naabritele, siis tulega seotud õnnetused levivad üles, seetõttu tuleks enne kodukindlustuse sõlmimist taolised ohud läbi mõelda. 

Lisaks saab kodukindlustusega koos valida eraisiku vastutuskindlustuse riski, mis hüvitab kindlustatu poolt tekitatud kahju kolmandale isikule. Näiteks laps kriibib jalgrattaga sõites naabri auto, mille parandus läheb maksma 700€ - eraisiku vastutuskindlustuse olemasolul on tegemist kindlustusjuhtumiga.

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet

 

Gjensidige tellitud ja NielsenIQ läbiviidud uuringus küsitleti 4800 inimest Balti riikides vanuserühmas 16–64. Küsitlus viidi läbi 2022. aasta veebruaris.