Ukraina sõda ja pandeemia on olnud raskeks emotsionaalseks katsumuseks. Hiljutise uuringu järgi tunnetab aga vaid viiendik töötajatest, et tööandja pöörab nende emotsionaalsele tervisele tähelepanu.
Gjensidige tellitud ja NielsenIQ läbiviidud hiljutise uuringu järgi tunnetab 20% eestlastest, et tema tööandja pöörab tähelepanu emotsionaalsele heaolule. Baltikumis on see siiski madalaim näitaja. Leedus tunneb 26% töötajatest, et nende tööandja panustab emotsionaalsele heaolule ning Lätis on antud näitaja 25%.
„Kui tunneme, et oleme kurnatud, stressis või ärevad, võivad ka lihtsad tegevused muutuda keerulisteks. Töötaja emotsionaalsesse tervisesse investeerimine on seega üks tulusamaid investeeringuid, kuna emotsionaalselt tasakaalukas töötaja saab luua suurima lisaväärtuse nii endale, organisatsioonile kui ka kliendile“ ütles Gjensidige kindlustuse esindaja Denis Nikolajev
Teadmatus tekitab ärevust
Uuringus välja toodud peamistest märkidest, kuidas tööandja emotsionaalsele heaolule tähelepanu pöörab, oli kõige enam mainitud paindlikku tööviisi nii kodust kui kontorist (58% Eesti vastanutest). 51% vastanutest märkis, et tööandja hoolib töötaja isiklikust ajast. 46% Eesti töötajatest tunneb, et tööandja organiseerib vastavaid tegevusi, mis parandavad emotsionaalset heaolu, samal ajal kui Lätis on antud näitaja 37% ja Leedus kõigest 28%.
City Tervisekliiniku psühholoogi Kertu Leesmaa sõnul mõjutavad viimaste aastate pinged ühiskonnas paratamatult nii tööandjaid kui töötajaid. „On neid, kes maadlevad töökaotusest tingitud tagajärgedega, kui neid, kelle järsult suurenenud töökoormus on viinud neid tänaseks läbipõlemise äärele. Mõlemal juhul on ärevuse tase viimastel aastatel olnud ilmselt keskmisest kõrgem teadmatuse tõttu – kaua olukord kestab, millal miski tasakaalustub, kas-kuidas vastu pean. Inimese suutlikkus pidevalt muutlike keskkondadega kohaneda on võimas, kuid pidev muutustega kohanemine väsitab rohkem või vähem igaüht,“ ütles Leesmaa
Töötajate abistamine peab olema süstemaatiline
Leesmaa ütleb, et tööandja suhtumise osas on üldistusi raske teha, kuid kindlasti on neid ettevõtteid, kes on fookusesse võtnud vaimse tervise toe pakkumise oma töötajatele. „Ühelt poolt pakutakse erinevaid coachimise (suunamise) võimalusi, teiselt poolt luuakse koostöölepinguid psühholoogilist nõustamist pakkuvate asutustega. Kasu on siinkohal kindlasti mõlemapoolne – töötaja saab võimaluse oma psühholoogilise tasakaaluga teadlikult tegeleda ning nii olla vastupidavam ka tööalase stressiga, tööandja saab hoida senist töökvaliteeti ja poolehoidu asutuse suhtes töötajatelt, kes sellist võimalust tööandja poolt väga väärtustavad,“ nentis psühholoog.
Gjensidige esindaja ütles, et tänases olukorras ei piisa ühetunnisest loengust töötajatele stressijuhtimise teemal. "Investeerida tuleks hoopis sellesse, et töötajad oskaksid igapäevaselt stressiga toime tulla ning selleks võib olla vajalik hinnata regulaarselt töötajate emotsionaalset seisundit,” ütles Nikolajev.
Positiivsena tuleb uuringust välja, et üle viiendiku Eesti tööandjatest võimaldavad oma töötajatele tasuta psühholoogi teenust, samal ajal kui Lätis ja Leedus on antud näitaja 2 korda väikesem.
Töötaja tasakaal on tööandja kohus
„Meie töötajate emotsionaalsed vajadused on muutunud: viimase kahe aastaga oleme õppinud ühendama töötamise kontoris ja kodus ning oleme üle saanud ebakindluse perioodist. Tööandjate kohus on aidata oma töötajatel hoida tasakaalu hoida ja tugevdada vastupidavust,” lausus Nikolajev.
Tema sõnul on Gjensidige võtnud eesmärgiks emotsionaalse heaoluprogrammi. Selle käigus jagatakse töötajatele teadmisi ja praktilisi oskusi, mis aitavad maandada stressi, rahuneda ja säilitada töövõimet, ühildada tööd ja vaba aega ning puhata.
Gjensidige tellitud ja NielsenIQ läbiviidud uuringus küsitleti 4800 inimest Balti riikides vanuserühmas 16–64. Andmed koguti 2022. aasta veebruaris.