"Tere!" iseloomustab poolte Eesti inimeste suhtlust naabritega

17.06.2020

Viimased uudised

  • 17.06.2020
    "Tere!" iseloomustab poolte Eesti inimeste suhtlust naabritega
    Loen edasi...
  • 11.06.2020
    Kas kindlustus hüvitab tiiki kukkunud robotmuruniiduki?
    Loen edasi...
  • 06.06.2020
    Kindlustamiseks vajaliku rohelise kaardi võib autojuht peagi ise välja printida
    Loen edasi...
Kõik uudised

17.06.2020

Hea suhe naabritega aitab kaasa sellele, et halbade kavatsustega ja soovimatuid külalisi märgatakse enne nende tegutsemist. Kindlustusettevõtte Gjensidige aasta alguses tellitud uuringust selgus aga, et pea pooled Eesti elanikest ei suhtle oma naabritega rohkem kui vaid üksteise tervitamiseks.

Gjensidige tellitud ja Nielseni läbiviidud uuringust selgub, et ainult 13 protsenti inimestest peavad oma naabreid sõpradeks ja umbes sama palju suhtlevad naabritega siis, kui neil on vaja abi. Võrreldes teiste Balti riikidega on Lätis naabritega sõprussuhted 10 protsendil inimestest ning pelgalt tervitamine iseloomustab suhteid veelgi enam kui Eestis – 59 protsenti lätlastest ütleb naabritele "Tere!", kuid ei asu pikemat suhtlust looma.

Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk tõdes, et nii mõnigi vargusjuhtum võiks olla olemata, kui pisut enam pöörataks tähelepanu sellele, kes elab kõrvalkorteris või -majas.

"Jaanipäeva eel tasub meelde tuletada, et lisaks muudele eelistele võib oma naabrite tundmine aidata halbade kavatsustega külalise kodust eemal hoida. Kõige kurvem ongi see, kui vargusjuhtum toimub tihtipeale naabrite "silme all" ning vaid seetõttu, et nad ei ole kursis sellega, kes piirkonnas elab või tegutseb.”

Mürk lisas, et ka naabrid ei pruugi alati kodus olla, seda eriti suuremate pühade ajal. Sellisel juhul aitab kodus toimuval silma peal hoida valvekaamera, mille paigaldamisel tuleb aga arvestada sellega, et paigaldatud kaamerad ei rikuks kellegi õigusi.. Kui kaamera salvestab elaniku valduses olevat ala, siis on selline tegevus lubatud. Ühisalas tuleb kaamera paigaldamine kooskõlastada ülejäänud majaelanikega ning sellise salvestise avalikustamine on lubatud kooskõlastades selle kõigi osapooltega.

Eesti Naabrivalve soovitused kodust lahkumisel:

  • Varuvõtmete peitmine välisukse lähedale ei pruugi olla parim lahendus, sest see on esimene koht, kust ka vargad võiksid neid otsida.
  • Info kodust lahkumise kohta ei peaks jõudma võõraste inimesteni. Soovituslik on mitte jätta viiteid (nt sotsiaalmeedias) kodust lahkumise või reisimise kohta.
  • Kui võimalik ütle ära kõikidest regulaarsetest saadetistest (post) või palu naabritel tühjendada oma postkasti.
  • Püüa jätta mulje, et ollakse kodus. Võimalusel muretse aegrežiimil töötavaid lüliteid, mis panevad ära olles tööle valgustid, raadio ja muud seadmed.
  • Kardinad akna ees päeval on kindlaks märgiks, et omanikke pole kodus. Kui oled ära vaid õhtuks, siis tõmba kardinad ette.
  • Lukusta KÕIK uksed ja aknad ning signalisatsiooni olemasolul lülita see sisse.
  • Pimedal ajal tulevad kasuks liikumise peale reageerivad valgustid.
  • Kodust lahkudes tasub väärtuslikud esemed panna akna vaateulatusest eemale, et need ei tekitaks uudishimulike pilkude ees kiusatust.

Allikas: Naabrivalve.ee

Gjensidige tellitud ja Nielseni läbiviidud uuringus küsitleti 1600 Eesti inimest vanuses 16–64. Andmed koguti 2020. aasta veebruaris.