Korstnapühkija viis nippi ahju kütmiseks

27.09.2018

Viimased uudised

  • 09.01.2019
    Vandeadvokaat Indrek Sirk: piirkiirus ei ole kohustuslik
    Loen edasi...
  • 19.12.2018
    Pühadeaegne kaos tänavatel: millega juhid peaksid arvestama
    Loen edasi...
  • 17.12.2018
    Raketti lase vastutustundlikult!
    Loen edasi...
Kõik uudised

Korstnapühkija 5 nippi ahju kütmiseks

Korstnapühkijate sõnul raiskavad paljud inimesed küttematerjalist isegi kuni 70% lihtsalt seetõttu, et nad kütavad ahju valesti. Tuletame siinkohal meelde elementaarsed põhitõed efektiivseks kütmiseks.

Pühkimata korstnatest ning hooletusest ahju kasutamisel saab aastas alguse üle 100 tulekahju.

Gjensidige kahjukäsitluse osakonnajuht Maarika Mürk soovitab enne ahju süütamist selle ümbrus kriitilise pilguga üle vaadata, et seal ei oleks kergesti süttivaid esemeid. “Paljude tulekahjude põhjuseks on ahju ette ladustatud puuhalud või lausa paberid ning praht. Panen inimestele südamele, et ahjuesist põrandat peab katma kas plekk või mõni muu tulekindel materjal, et ahjust kukkuv kuum süte ei süütaks kodu,” sõnas Mürk.

Eesti Korstnapühkijate Koja korstnapühkija-meister Leo Kalme lisab, et lisaks tuleohutusele ahju ümbruses on väga oluline siiski silmale nähtamatu - lõõrid ning korsten. “Puhastatud lõõride ning korstna puhul on kaks olulist asja - esiteks tagab see säästlikuma kütmise ning teiseks minimeerib tulekahju ohtu kütmisel. Olen näinud palju väga pigitunud korstnaid, kus süttimine oleks olnud lähima aja küsimus. Minu kindel soovitus on, et kui endal puudub õige varustus ning vastavad teadmised-kogemused, siis kutsuge ikka professionaalne korstnapühkija, kes lisaks puhastamisele oskab anda ka hinnangu lõõride ning korstna korrasolekule,” täiendas Kalme.

Leo Kalme toob välja viis põhilist punkti, mida on oluline kütmise juures meeles pidada:

1.        Õige kütus – tuleb kasutada konkreetsele küttekehale mõeldud kütust ning mitte põletada ahjus prahti.
2.        Õige kogus – tuleb kasutada ettenähtud koguses kütust, klassikalise ahju rusikareegel on üks sületäis (4-5 halgu) korraga.
3.        Regulaarne kontroll ja puhastamine – korstnat ja lõõre tuleb puhastada vähemalt kord aastas, samuti tuleb hinnata küttesüsteemi korrasolekut. Puhastamata küttesüsteemides on küttekadu                     20-40 protsenti.
4.        Hapniku juurdepääs – õige sooja saamiseks on vajalik piisav hapniku juurdepääs põlemisprotsessile, vaevu hingitseva tule puhul on küttekadu kuni 70 protsenti.
5.        Õigeaegne siibri sulgemine – siiber tuleb sulgeda alles siis, kui sütel ei ole enam leeke. Varem sulgemine on ohtlik ning ruumi imbub mürgine vingugaas (CO).

Tuleohutuse seadus kohustab eramu omanikku igaaastaselt küttekoldeid ja korstnaid puhastama ning vähemalt kord viie aasta jooksul tuleb seda lasta teha kutsetunnistust omaval korstnapühkijal. Korstnapühkimise teenuse saab tellida Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt www.korsten.ee