Vihm on peamine varakahjude põhjustaja

26.05.2021

Viimased uudised

  • 26.07.2024
    ERGO omandab Balti riikides kahjukindlustusseltsi ADB Gjensidige
    Loen edasi...
  • 24.05.2024
    Reisil võib ootamatu tervisemure tõttu minna arstivisiit maksma mitu tuhat eurot
    Loen edasi...
  • 08.05.2024
    KUULA | Mida reisikindlustust sõlmides tähele panna?
    Loen edasi...
Kõik uudised

Tänavune jahe kevad ei näi veel leebuvat ja soojema ilma saabumise asemel on ilmajaam andnud üleujutuste hoiatuse. Gjensidige varakahjude statistika järgi ongi just looduse tekitatud veekahjud peamine varakahjude põhjustaja.

2020. aastal põhjustasid Gjensidige kodukindlustuse klientidele kõige enam varakahju veeõnnetused, mis moodustasid 37% kõikidest laekunud varakahjuavaldustest. Kulukaim juhtum oli tugevast vihmast tingitud ärihoone uputus, mille käigus jäid vee alla hoone elektrikilbid, ventilatsioonikanalite soojusisolatsioon ning mitmed teised seadmed. Kahju suuruseks oli ligi 90 000 eurot.

Gjensidige kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhataja Maarika Mürk tõdes, et tugev vihm paneb hoonete konstruktsiooni proovile. "Vihmaga seotud kahjud on enamasti sellised, kus vesi hakkab maja konstruktsioonist lekkima ja rikub näiteks katuselekke korral seina või põranda.

2020. aasta veekahjude peamistest põhjustest moodustasid looduse poolt tekitatud veekahjud, näiteks katuse lekkimine või vee sissetungimine keldrisse koguni 28%," märkis ta.

Tormi ja vihmaga seotud varakahjudest leiab igal aastal kulukaid näiteid. "Eelmisest aastast on näiteid, kus vihm on üle ujutanud terve keldrikorruse või tormituul on rebinud maha osa katusest. Need kahjud jäid vahemikku 7000–10 000 eurot. Paratamatult peavad lõhutud katusetükid kusagil lõpuks maanduma ja ka sellest tekib omakorda kahjusid, näiteks on alla jäänud hoone ees parkivad autod," kirjeldas ta.

Keskmise veeõnnetuse kahju suurus jäi Gjensidiges möödunud aastal vahemikku 1500–2000 eurot. Kallimate siseviimistlusmaterjalide korral jäi summa keskmiselt 4000–6000 euro piiresse.

“Suurema vihma ja tormihoiatuse eel korjake õue pealt ära esemed, mis võivad tugeva tuule tõttu lendu minna, sulgege aknad ja uksed ning voltige  kokku markiisid ja muud purunevad aknakatted. Lülitage välja robotniiduk ja viige varju alla. Sõidukid tuleb võimalusel parkida eemale puudest ning hoovi jäetud batuudi/ terrassimööbli või muu kergelt õhku tõusvate asjade kõrvalt. Paduvihmaga tasub autoga sõites vältida ka suuremaid veeloike, sest vesi võib lõhkuda mootori või sõiduk kaotada juhitavuse” soovitas Mürk.

 

Kuidas käituda vee- ja tormikahju korral?

  1. Tee kindlaks kahju põhjus ning võta kasutusele meetmed, et kahju ei suureneks (nt sulge vee pealevoolukraan, kata purunenud katus kile või kattega jne)
  2. Teavita juhtunud veeõnnetusest vajalikke osapooli (korteri omanik, naabrid, majahaldur).
  1. Hoone konstruktsiooni veelekke korral tõsta niiskust kartvad esemed põrandast kõrgemale.
  2. Kui tuul on lõhkunud katuse, kutsu koheselt abi, kes aitaks vältida võimalike vihmasadude tõttu tekkida võivat lisakahju.
  3. Teavita esimesel võimalusel kindlustust.