Kuumadele suveilmadele võib sel aastal ilmselt head aega öelda, kuid hoolimata soojakraadide kadumisest on puugid endiselt liikvel. Ekslik on arvata, et puugid levivad vaid metsas. Tegelikkuses on puugid liikvel ka koduaias, linnapargis kui ka niitudel. Kindlustusselts Gjensidige jagab nõuandeid, kuidas end puukide eest kaitsta ning mida teha, kui puuk on juba naha küljes kinni.
Puugihooaeg algab Eestis tavaliselt aprillis ning kestab novembrini. Talvel on puugid küll talveunes, kuid soojemate talvede puhul on puuki võimalik kohata ka jaanuaris-veebruaris. Puugid kolivad oma talvituspaigast välja, kui keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 5 kraadi. Seetõttu võiks vaktsineerimisele mõelda juba talvel või varakevadel. Enamasti eelistavad puugid niiskeid, varjus olevaid ning kõrgema taimestikuga alasid.
Kuigi tavaliselt võib leida puuke karja- ja heinamaadelt ning metsaservadelt, on suuremad aiad ning linnapargid samuti puukidele väga sobilikuks elukohaks. Puuk ise haigusi ei põe, vaid saab haigusetekitajad loomadelt, kellelt ta verd imeb ning levitab viiruseid ja baktereid ühelt organismilt teisele. Kuigi kõik puugid ei ole haigusekandjad, esineb puugihaigusi Eestis päris palju ning seetõttu on oluline ennast puugihammustuste eest kaitsta ning peale hammustust hoolikalt jälgida.
Viiruseid ja baktereid eritab puuk sülje kaudu, mida ta kasutab ka looma või inimese nahale kinnitumiseks. Mida kauem puuk keha külge kinnitub, seda rohkem haigusetekitajaid ta inimesele üle kannab. Puuk tuleks kehalt võimalikult kiirelt eemaldada, et vähendada puugihaigustesse nakatumist. Kuna Eestis on puukentsefaliidi levik kõrge, siis tuleks kindlasti ennast antud haiguse vastu vaktsineerida iga kolme kuni viie aasta järel. Alati ei pruugi eemaldatud puuk haigust edasi kanda, kui aga on halvenenud enesetunne, on tekkinud palavik ning valgustundlikkus, hammustuskoht punetab ja on paistes või on tekkinud laienev punetav laik, tuleks kindlasti pöörduda perearsti poole.
Nagu elus ikka, ei hüüa erinevad õnnetusjuhtumid tulles, mistõttu on enda ning oma lähedaste kindlustamine südame- ja meelerahu saamiseks igati tänuväärt tegu. Nimelt katab õnnetusjuhtumikindlustus ka puugihaigustest tingitud ootamatud kulutused. Näiteks neuroborrelioosi puhul on tingimuste mõistes tegu kriitilise haigusega ning kui nakatumine on toimunud kindlustuskaitse kehtivuse ajal, makstakse ühekordse maksena välja kriitilise haiguse hüvitissumma. Samuti hüvitatakse puukentsefaliiti haigestumise puhul ravikulud ning makstakse päevarahasid maksimaalselt 182 päeva eest ühe aasta jooksul alates õnnetusjuhtumi toimumisest.
Puugihammustuse ennetamiseks toimi nii:
1. Kasuta enne loodusesse minekut puugitõrje vahendit
2. Eelista pikki, heledates toonides riideid, mille pealt on puuke hästi näha
3. Võimalusel pane jalga kõrge säärega kummikud või pane püksisääred sokkide sisse ja kanna kindlasti ka mütsi
4. Liigu teeradadel ning hoidu kõrgest rohust
5. Jalutuskäigu lõppedes käi koheselt duši all, kammi juuksed ning kontrolli üle kõrvatagused, naba, põlveõndlad ja kaenlaalused.