Kuidas vältida otsasõitu metsloomale?

23.09.2021

Viimased uudised

  • 26.07.2024
    ERGO omandab Balti riikides kahjukindlustusseltsi ADB Gjensidige
    Loen edasi...
  • 24.05.2024
    Reisil võib ootamatu tervisemure tõttu minna arstivisiit maksma mitu tuhat eurot
    Loen edasi...
  • 08.05.2024
    KUULA | Mida reisikindlustust sõlmides tähele panna?
    Loen edasi...
Kõik uudised

Alanud on põtrade ja hirvede jahihooaeg ning varasügisele omaselt on ka liiklus senisest aktiivsem. Keskkonnaeetik Mattias Turovski soovitab autojuhtidel hoida pikivahet ja pöörata senisest enam tähelepanu teetöödele kui ka uutele teelõikudele, millega metsloomad pole harjunud.

Mööda suuremaid maanteid sõites on sügise saabudes näha tee ääres aina enam auto alla jäänud väiksemaid metsloomi. Suurel kiirusel võib ka väikese kährikuga kokkupõrkel olla rängad tagajärjed. „Näiteks on sügisesed kokkupõrked väiksemate loomadega toonud kaasa mitmeid pea 1000-euroseid kahjusid,“ kommenteeris Gjensidige kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk.

Mürk nentis, et varasügisesel perioodil toimub ligi 60% kõikidest metsloomadega seotud õnnetustest ja nii on see iga aasta. „Sellel aastal on tunda tugevat tõusu metsloomadega seotud kahjudes juba alates augusti keskpaigast – pea iga kolmas sõiduki kahju on sügise saabudes seotud metsloomadega ning  ühe kahjujuhtumi kahjud ulatuvad 4000 euroni,“ sõnas ta.

Keskkonnaagentuuri andmetel hukkus 2020. aastal autoga kokkupõrke tagajärjel sõralistest kõige enam just metskitsi, teadaolevalt vähemalt 3511. Põtradega kokkupõrkeid juhtus kõige enam Harjumaal ning  kokku hukkus  Eestis liiklusõnnetuses vähemalt 184 põtra. Lisaks hirvedele ja põtradele jääb auto ette sageli ka metssigu. Keskkonnaagentuur ennustab tänavu võrreldes mullusega veelgi enam kokkupõrkeid metssigadega, sest  metssigade arvukus on märgatavalt kasvanud. 2020. aastal registreeriti liiklusõnnetustes  114 hukkunud metssiga. Turovski sõnul on asfalteerimine, suvised teeparandustööd, aga eriti uute trasside rajamine metsade lähistele või mujale ulukite asustusaladele loomadele suureks stressiallikaks. Ehitustööd teevad palju lärmi, muutunud on harjumuspärane liiklusvool ning sellistel aladel on väga palju uusi ja võõraid lõhnu.

"Täiesti uute trasside rajamine paiskab metsloomade väljakujunenud liikumistrajektoorid sassi, eriti arvestades, et trassiehitus ise on väga suureks stressiallikaks. Uute maanteede rajamisel tuleb arvestada, et ka loomade liikumisteed paratamatult muutuvad ning ulukitel tekivad ülekäigukohad teistesse kohtadesse. Loomadel kulub uute trassidega harjumiseks kaua aega, seega tasub värskelt valminud teelõikudel, aga kindlasti ka olemasolevatel teedel uute trasside läheduses ulukite teele sattumise osas eriti tähelepanelik olla ja pidada kinni kehtestatud kiirusepiirangutest," ütles ta.

Õnnetuste vältimiseks soovitab Mattias Turovski sõidukijuhtidel hoida pikivahet, valida mõistlik sõidukiirus ja arvestada sellega, et loomad tajuvad inimestega võrreldes kiiruseid märksa kehvemini. Märgates teel looma, tuleb alandada kiirust või jääda koguni seisma, et loom jõuaks teelt ära liikuda juba enne, kui auto temani jõuab. Nii väheneb tõenäosus, et segaduses loom mõne ettearvamatu liigutuse teeks.

Kuidas vältida loomadele otsasõitu:

  • Vali ilmastikule ja teeoludele vastav sõidukiirus.
  • Arvesta, et loomad tajuvad inimestest kiirusi märksa kehvemini ja käituvad ettearvamatult.
  • Eriti tähelepanelik tuleb olla vahetult peale päikseloojangut või enne päikesetõusu, kui metsloomad on reeglina kõige aktiivsemad.
  • Ära ehmata teel olevaid loomi signaaliga.
  • Looma tee peal nähes lülita sisse ohutuled, alanda kiirust ning oota looma lahkumist teelt.
  • Pea meeles, et loomad liiguvad sageli karjas.

Paraku ei ole alati võimalik õnnetust siiski täielikult ära hoida ning sellisel juhul aitab kahju hüvitada kaskokindlustus. „Oluline on jääda kohale ja alati teavitada Häirekeskuse riigiinfo telefonil 1247 vigastatud või hukkunud loomast. Kaskokindlustuse juhtumi registreerimiseks tuleb samuti teavitada kas Häirekeskuse riigiinfo telefonil 1247 või häirekeskust numbril 112, seejärel olukord fikseerida ning teavitada oma kindlustusandjat. See aitab kindlustusseltsil juhtumit kiirelt lahendama asuda,“ märkis Maarika Mürk.

Loomale otsasõidu korral:

  • Lülita sisse ohutuled ja hinda olukorda.
  • Kui avariis said viga inimesed, helista abi saamiseks hädaabinumbrile 112.
  • Teavita vigastatud või hukkunud väikeulukist, suurulukist või linnust Häirekeskuse riigiinfo telefonil 1247 või politsei numbril 112.
  • Võimalusel fikseeri sündmuskoht hilisema segaduse vältimiseks fotode abil.
  • Uuri kindlustusandjalt, kuidas oleks mõistlik edasi toimetada.