Kaugtulede vastutustundetu kasutamine võib lõppeda ränga avariiga

29.12.2020

Viimased uudised

  • 26.07.2024
    ERGO omandab Balti riikides kahjukindlustusseltsi ADB Gjensidige
    Loen edasi...
  • 24.05.2024
    Reisil võib ootamatu tervisemure tõttu minna arstivisiit maksma mitu tuhat eurot
    Loen edasi...
  • 08.05.2024
    KUULA | Mida reisikindlustust sõlmides tähele panna?
    Loen edasi...
Kõik uudised

30% Eesti autojuhtidest ütlevad, et kontrollivad oma auto tulesid regulaarselt, sealjuures jääb sageduselt tulede kontroll  peale kütuse, õli, pidurite ja rehvide kontrollimist viiendale kohale. Leedus kontrollib oma auto esitulede seisukorda 37% autojuhtidest ning Lätis 24%. Eksperdid ütlevad, et sõidukite esitulede tähtsus on sügis- ja talvekuudel suurenenud pimeda aja pikenemise ja halvenenud sõidutingimuste tõttu.

"Käes on pime aeg ja liiklejad peavad liiklusõnnetuste vältimiseks pöörama suuremat tähelepanu tee ja liikluse nähtavusele ning teeoludele. Kui esituled on reguleeritud valesti või on reguleerimata, kannatab  autojuhi enda nähtavus ning see mõjutab nii tema ees kui ka vastassuunas liiklevaid sõidukijuhte, mistõttu paneb ta ohtu nii enda kui teiste liiklejate turvalisuse,“ ütles kindlustusettevõtte Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk.

Ta juhib tähelepanu sellele, et valesti reguleeritud, paigaldatud või valede pirnidega esituled võivad valgustada  sõiduteed liiga intensiivselt või liiga vähe. "Ühelegi autojuhile ei meeldi, kui vastutuleva sõiduki esituled pimestavad ja seda ka siis, kui põlevad vaid lähituled. Esitulede reguleerimine on vajalik ühtlase valgusvihu tagamiseks nii lähitulede kui ka kaugtulede korral. Iga kord, kui autojuht autoremonditöökoda külastab, võiks ta lasta kontrollida ka esitulesid,” soovitab kindlustusandja.

Üks sõidutuli pole samuti piisav. Gjensidige kindlustusseltsi esindaja soovitab autojuhtidel maanteel sõitmist suisa vältida, kui sõiduki üks esituli ei põle. "Esitule pirn tuleb koheselt asendada, vastasel juhul on tee pimedas ainult osaliselt nähtav ning eksitab ka teisi liiklejaid, kellel võib olla raskusi ühe tulega sõiduki gabariitide mõistmisega (eriti, kui on kustunud vastutuleva sõiduki poolne esituli). Samas ei tohi valida esimest ettejuhtuvat pirni. Sõidukitootjatel on sõiduki esituledeks kindla valgustugevusega pirnid, mistõttu ei tohi valida eredamaid pirne. Need võivad teisi juhte pimestada, rikkuda sõiduki elektrisüsteemi ja suurendada liiklusõnnetuste ohtu,” ütles Mürk.

Tema sõnul on kaugtulede nõuetekohane kasutamine linnast väljas sõitjate jaoks äärmiselt oluline. „Halva või puuduliku valgusvihu tõttu võib juhi nähtavus muutuda ebapiisavaks. Seetõttu on tunduvalt suurem oht liiga hilja märgata maanteel olevaid takistusi (jalakäija, metsloom, pargitud sõiduk jne) ning kokkupõrke vältimine ei pruugi olla võimalik.”

Gjensidige kindlustusseltsi esindaja lisas, et autojuhid, kes on oma sõidukile installeerinud lisatuled või ka mõnikord prožektorid, on teiste juhtide suhtes äärmiselt vastutustundetud. Valgustugevus on sellisel juhul topelt suurem ja pimestamisoht kaks korda tõenäolisem. Sellised lisatuled peavad olema paigaldatud sertifitseeritud paigaldusettevõttes. Kõik lisakaugtuled peavad kustuma, kui sõiduki esituled lülitatakse kaugtuledelt lähituledele.

Mürk juhib tähelepanu ka kaugtulede eluohtlikule väärkasutamisele. "Tihtipeale vahetab autojuht oma kaugtuled lähitulede vastu alles siis, kui seda teeb vastassuunas sõitja. Kahetsusväärselt ei vahetata tihti kaugtulesid lähituledele ümber ka siis, kui kahe sõidusuuna vahel on roheline ala koos piirdega, kuid ka sel juhul võib vastu sõitva sõiduki kaugtuli pimestada ja tuled peab kindlasti ümber lülitama lähituledele. Kaugtulede vale kasutamine on äärmiselt ohtlik, kuna tugev valgusvihk pimestab nii vastu liiklevat juhti, mistõttu ta ei pruugi näha piisavalt vara teel olevat takistust ja samuti tee suunamuutuse korral on oht teelt välja sõita,” ütles ta.

Kindlustuskahjude eksperdi sõnul saab pimestamise korral selle mõju vähendada, suunates oma pilgu paremale teepoolele ja järgides näiteks teeäärt tähistavat kindlat joont. Tagumise sõiduki poolt pimestava valguse korral võib korraks sisse lülitada ohutuled, et tagumisele juhile märku anda põlevatest kaugtuledest. Kui taga liikuv sõiduk siiski pimestavaid tulesid ümber ei vaheta, võib vajadusel oma sõiduki tahavaatepeeglite kallet muuta nii, et nende kaudu pimestav valgus silmadeni ei jõuaks. Sellisel juhul tuleb vaid meeles pidada, et tuled hiljem õigesse asendisse tagasi reguleerida.

Gjensidige tellitud ja Nielseni läbiviidud uuringus küsitleti 1600 inimest Eestis, Lätis ja Leedus vanuses 16–64. Andmed koguti 2020. aasta veebruaris.