Ligi 1000 Eesti inimese seas läbi viidud uuringust selgus, et umbes kaks kolmandikku Eesti täiskasvanud elanikkonnast – ehk ligi 765 000 inimest – elab endale kuuluval elupinnal. Kõige sagedamini on nad vanemad kui 50-aastased, kõrgharidusega ja kõrgema sissetulekuga ning maapiirkondades elavad inimesed.
Üüripinnal elab seevastu vaid 12 protsenti täiskasvanutest – ehk ligikaudu 128 000 inimest. Peamiselt elavad üüripindadel nooremad, madalama sissetulekuga elanikud – ning sagedamini tallinlased.
«Andmed näitavad, et varasemaga võrreldes on suurenenud endale kuuluval elupinnal elavate inimeste osakaal lähedasele kuuluval elupinnal elajate arvelt,» selgitab Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste.
Koduga seotud kindlustused on kasvanud
Uuringu raames kaardistati ka seda, kui levinud on Eesti koduomanike seas eluasemega seotud kindlustused. Kodukindlustus on uuringu järgi olemas koguni 71 protsendil täiskasvanutest.
Lisaks kodukindlustusele kindlustavad paljud ka oma kodus olevat vara ning sõlmivad kodu vastutuskindlustuse, mis katab kahjud, mis võivad tekkida näiteks siis, kui kodus toimunud õnnetus kahjustab naabrite vara.
Koduse vara kindlustus on olemas 48 protsendil ning kodu vastutuskindlustus 43 protsendil elanikkonnast. «Uuringu tulemused näitavad, et inimesed mõistavad üha enam, et lisaks kodu enda kindlustamisele tasub tähelepanu pöörata ka kodusele varale ja riskidele, mis võivad olla seotud naabrite vara kahjustamisega,» jagab Kirsiste.
«Huvitav on ka see, et kui inimesel on vähemalt üks eluasemega seotud kindlustus – ehk kodukindlustus, koduse vara kindlustus või vastutuskindlustus – , siis on tal tõenäolisemalt ka teine eluasemega seotud kindlustus,» lisab ekspert.
Ta toob välja, et kõik kindlustused on rohkem levinud 30–64-aastaste, kõrgema sissetulekuga ja lastega inimeste seas. Koduse vara kindlustus on veidi populaarsem maapiirkondades, samal ajal kui kodu vastutuskindlustus on tavalisem Tallinna ja Põhja-Eesti elanike seas.
Enamik kodusid kindlustanud omal soovil
Teadupärast sõlmitakse kodukindlustus sageli ka seetõttu, et kodulaenu andev pank seab laenusaajale üheks tingimuseks kodukindlustuslepingu sõlmimise. Ent Kirsiste sõnul näitavad uuringu tulemused, et tegelikult väärtustavad inimesed ka ise kindlustuste olemasolu üha rohkem.
«Kodukindlustuse omajatest on lausa 70 protsenti selle soetanud pigem omal soovil ja vaid 27 protsenti laenuandja nõudel,» avab Kirsiste, kes rõhutab, et seejuures on omal soovil kodukindluse soetajate osakaal ka varasemaga võrreldes kasvanud.
Omal soovil on kodukindlustuse sõlminud sagedamini üle 50-aastased, keskmise ja madalama sissetulekuga ning lasteta elanikud. Laenuandja nõudel on kodukindlustuse sõlminud sagedamini kuni 49-aastased, kõrgema sissetulekuga ja lastega elanikud. Üürikodu kindlustajaks on üldjuhul üürileandja, vaid neljandikul juhtudel üürnik.
Kindlustuskaitse summad on kasvanud
Uuringus vaadeldi ka seda, milliste summade ulatuses Eesti inimesed oma eluasemekindlustusi katavad. Peaaegu pooled koduse vara ja vastutuskindlustuse omanikud on kindlustanud oma vara kuni 20 000 euro väärtuses, viiendik aga suurema summa eest.
«Võrreldes varasemate aastatega on kasvanud nii kindlustussummade suurus kui ka nende inimeste osakaal, kes omavad korraga mitut erinevat eluasemekindlustust,» jagab Kirsiste. Koduse vara kindlustussummat on suurendanud 56 protsenti elanikest, kellest ligi kolmandik on seda teinud viimase aasta jooksul.
Kodu kindlustamata jätmise põhjusena nimetati enim, et sissetulek ei võimalda kindlustamist või ei peeta seda vajalikuks. Varasemaga võrreldes on suurenenud nende inimeste osakaal, kes ei pea kindlustamist vajalikuks ja kes ei usu kindlustusse, vähenenud aga nende osakaal, kes pole kindlustamisele üldse mõelnud.