Suvi on läbi ning seetõttu liiguvad paljud suvekodudest pikemaks ajaks ära. Selleks, et üksi jäetud kinnistu ja sealne vara ei oleks kerge saak varastele ning oleks kaitstud ka heitliku ilma eest, tasub teada paari kasulikku nippi.
Väärtuslik silma alt ära
Suvekodust lahkudes tasub kogu kinnistu ja hoone vaadata üle nn varga pilguga: kas ja mis võiks köita tähelepanu ja mida saab silma alt ära panna? Kõige tähtsam on õuealale, esimese korruse rõdule, terrassile või sõidukisse jäetud esemed viia lukustatud hoonesse. «Näiteks võib vargale huvi pakkuda muruniiduk, erinev aiatehnika, harrastus- ja spordivahendid, laste mänguasjad, teisaldatav aiamööbel või grill. Soovitan üle vaadata ka maja aknalauad, et sealt ei paistaks välja midagi väärtuslikku, olgu selleks mõni tehnikaseade või muu vargale ahvatlev vara,» sõnas kindlustusettevõtte Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste.
Kindlasti tuleb veenduda, et garaaž, kuur või kelder, kuhu asjad viiakse, on korralikult lukustatavad ja vargale raskesti ligipääsetavad ning samuti on kõik aknad kinni. Võimalike veekahjustuste vältimiseks tuleks allpool maapinda asuvasse keldrisse viidavad asjad panna põrandast kõrgemale.
Uksed ja aknad lukku
Suvekodust lahkudes tuleb veenduda, et hoone uksed, aknad, luugid ja muud avad on suletud ja lukustatud. Suletud avad kaitsevad vara ilmastikumõjude eest ning lukustatud uksed takistavad varast sel määral, et ilma tõkke või luku lõhkumiseta ei ole võimalik hoonesse siseneda. «Näiteks tegelesime hiljuti kindlustusjuhtumiga, kus kõrvalhoonest oli varastatud trimmer. Kahjukäsitluse käigus selgus, et suvila kõrvalhoone uksed olid jäetud lahti, mistõttu ei saanud ka kindlustus kahju hüvitada,» märkis Kirsiste.
Kindlustusseltside liidu andmetel sõlmisid Eesti inimesed 2024. aastal 472 000 kodukindlustuse lepingut. Kirsiste sõnul on ka suvekodude kindlustamine levinud. «Peamine on meeles pidada, et kahju hüvitatakse vaid siis, kui varas ületab hoonesse pääsemiseks füüsilise tõkke, näiteks murrab ukse maha, lõhub akna või muugib luku lahti. Kindlustus kehtib ka siis, kui varas siseneb majja röövitud võtme, puldi või koodiga. Sellisel juhul võib inimene saada ka hüvitist, et vahetada ära majalukk või turvasüsteem. Kui koduuks jäi juhuslikult lukustamata või mõni aken lahti ning varas tuli majja nn takistusi ületamata, on õigus kahju hüvitamisest loobuda,» selgitas Kirsiste.
Valvekaamerate paigaldamine
Aina sagedamini kasutatakse suvekodudes valvekaameraid. «Soovitan majaomanikel paigaldada maja fassaadile turvakaamerad, mis võimaldavad liikumist jälgida reaalajas ning mis salvestavad kaamerapilti. Lisaks aitavad salvestised kindlustusjuhtumite tõendamisel ja sissetungija tabamisel,« sõnas Kirsiste. Samuti tasub kasutada liikumisandureid, mis võimaldavad tänu valgusti süttimisele just pimedal ajal pöörata tähelepanu liikumisele hoovis ja maja ümber. «Kindlasti tasub majas kasutada ka signalisatsioonisüsteemi, mis äratab tähelepanu ning võimaldab kiirelt toimuvale reageerida,» lisas Kirsiste.
Head suhted naabritega
Kui suvekodu asub kohas, kus naabrid on lähedal või lausa kõrvalmajas, tasub nendega kindlasti tutvust teha ja häid suhteid luua. «Mida paremad on suhted, seda suurem on vastastikune usaldus ja soov ka naabril pöörata tähelepanu kõrval hoovis toimuvale ning kahtlase tegevuse korral abi kutsuda. Naabrit usaldades saab teda teavitada, kui on plaan pikemaks ajaks kodust lahkuda; anda talle varuvõtmed, et ta saaks käia näiteks postkasti tühjendamas, muru niitmas, õunu korjamas, lehti riisumas, lund lükkamas või toimetada majas sees, et jääks mulje, justkui keegi elaks seal,» sõnas Kirsiste. Neile, kes soovivad varuvõtme jätta suvekodu territooriumile, soovitab Kirsiste kasutada loovust peitmisel. «Kindlasti ei ole soovitatav kodu võtit jätta vargale lihtsalt leitavatesse kohtadesse, näiteks uksemati alla, lillepotti või postkasti,» lisas ta.
Valmisolek ilmamuutusteks
Septembri alguses sai kindlustus teate üleujutuse tõttu kahjustada saanud elumaja verandast. «Siit ka laiem õppetund: kui tühjalt seisev suvila või maakodu asub kohas, kus on üleujutuse oht, on mõistlik käia vähemalt üleujutuste perioodil seda regulaarselt kontrollimas. Nii saab kindlustust teavitada esimesel võimalusel, kui selgub, et üleujutuse tõttu on vara kahjustada saanud,« sõnas Kirsiste.
Kui hoonet ei kasutata ja välistemperatuur langeb alla 0 kraadi, tuleb veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteemid tühjendada ja sulgeda. «Külmade saabudes peavad olema ka basseinid, kümblustünnid ja tünnisaunad veest tühjendatud. Suurema lume saabudes peab hoolitsema, et katus oleks puhastatud. Samuti soovitame regulaarselt hooldada vihmavee- ja reoveetorustikke, vihmavee renne, drenaaže ja settekaevusid,« selgitas Kirsiste.
Batuudiomanikele paneb Kirsiste südamele, et nad kaitseksid seda tugeva tuule või tormise ilma eest. «Tuleb kasutada batuudiankruid ning batuut peab olema kinnitatud vähemalt kolmest punktist. Talveks tuleb eemaldada batuudi turvavõrk koos postide ja pehmendustega ning katta raam, vedrud ja hüppematt batuudikattega,« sõnas Kirsiste. Selleks, et ennetada elektriõnnetusi, tuleb võrgust eemaldada kõik seadmed, mida äraoleku ajal ei kasutata. «Nagu näha, saame ise palju ära teha, et muuta kodust eemalolek võimalikult ohutuks ja turvaliseks,« ütles Kirsiste kokkuvõtteks.