Pimedal ajal sõitmine on üks suurimaid väljakutseid autojuhtidele. Kui päike loojub ja läheb hämaraks, ei muutu ainult nähtavus — muutuvad ka meie reaktsioonid ja otsustusvõime. Inimese aju saab valguse abil rohkem informatsiooni, et hinnata kaugusi, kiirust ja liiklusolukordi. Pimeduses muutub see protsess aeglasemaks, mis tähendab, et autojuht reageerib viivitusega.
Lisaks füsioloogilistele teguritele mängib rolli ka psühholoogiline osa. Pimedas on aju valvsuse olek kõrgem, mis võib tekitada stressi ja vähendada keskendumisvõimet pikema sõidu jooksul. Väsimus ja vähene nähtavus kombineerituna suurendavad viivitust riskide tajumises. Veelgi enam, pimedal ajal on meie närvisüsteem aktiivsem, mis tähendab, et me hindame ohtusid kõrgemalt ja reageerime sageli üle, näiteks järsult pidurdades.
Ohutuse tagamiseks on oluline järgida mõningaid põhimõtteid: vähendada kiirust, suurendada pikivahet ja teha sagedasemaid pause, et aju saaks puhata. Ka auto tehniline seisukord mängib rolli — korras tuled, puhtad klaasid ja talverehvid parandavad auto ja erinevate olukordade tajumise tunnetust ja annavad juhile rohkem aega reageerimiseks. Lisaks aitab õige kindlustuskaitse maandada ootamatute olukordade riske. Kui sul veel pole piisavat kaitset, saad liikluskindlustust ja KASKO mugavalt soetada siin: liikluskindlustus.
Pimedas sõitmise psühholoogia mõistmine aitab autojuhil paremini oma reaktsioone kontrollida. Teadlik keskendumine, ettevaatlikkus ja õige varustus annavad rohkem turvatunnet ja vähendavad võimalust sattuda liiklusõnnetusse. Isegi lühike tähelepanematus võib põhjustada ohtlikke tagajärgi. Seega tuleb pimedal ajal sõites alati olla teadlik oma aju piirangutest ja kasutada kõiki võimalusi, et sõit oleks turvaline.