Rõõmsa vastlaliu saladus: tervelt koju tagasi!

16.02.2021

Viimased uudised

  • 20.09.2021
    60% elanikest kaitseb oma kodu kodukindlustusega
    Loen edasi...
  • 14.09.2021
    Viltune või haige puu paneb ohtu tervise ja vara
    Loen edasi...
  • 17.08.2021
    Kas haigust kandva puugi katsumisest võib haigeks jääda?
    Loen edasi...
Kõik uudised

Tänavune talv on võimaldanud lumerõõme nautida juba pikalt ning vastlapäev kutsub õue veelgi rohkem kelgutajaid kui ühelgi teisel ajal. Paraku juhtub ettevaatamatusest kergesti õnnetusi: nii laste kui täiskasvanute sagedasemad õnntusjuhtumid  on verevalumid, külmakahjustused, jäsemete nihestused ja ka luumurrud. 

„Talvistest õnnetusjuhtumistest umbes 30% juhtuvad aktiivselt õues aega veetes. Lumise talve tõttu mida pole viimasel aastatel olnud  hindavad inimesed  sageli oma võimeid üleStatistika kohaselt on mäesuusatamisel, kelgutamisel ja uisutamisel kõige sagedamini   juhtuvad õnnetused tugevad verevalumid ja nihestused. Samuti juhtub palju  ka raskema  tagajärjega õnnetusi  nagu näiteks luumurrud ning rasked peapõrutused,“ ütles Gjensidige kindlustusseltsi kahjuosakonna juht Maarika Mürk. 

Looduses aja veetmine on praeguste ilmadega pea kõigile meeltmööda. „Kelgutamiseks peaks kindlasti valima turvalise koha – eemal sõiduteest, ilma järskude pöörete või riskantse maastikuga. Muu aktiivse talispordi jaoks on vaja kasutada vajalikku kaitset. Kõige tähtsam on kaitsta oma pead, randmeid, küünarnukke ja põlvi,“ ütles Mürk. 

Tema sõnul üritatakse kukkumisel instinktiivselt lööki kätega pehmendada, nii et need saavadki kannatada kõige sagedamini. Mürgi sõnul tekivad suuremad õnnetused tavaliselt mäe jalamil kokkupuutel teiste inimestega, mistõttu on oluline rajalt kiiresti eest ära tulla ja allamäge laskumisel mitte teisi häirida. „Mäest alla lastes peaks kindlasti eelnevalt jälgima, et raja peal ei oleks kände, kive ega muid takistusi, mis võivad kiire hoo peal nii kelgu kui ka kelgutaja katki teha. Kuna nõlvad on vastlapäeval kindlasti tihedalt lustijaid täis siis tuleks pöörata tähelepanu ka sellele, et kelgutades kedagi jalust  maha ei sõidaks,“ ütles Mürk. 

Suured miinuskraadid tekitavad ka külmumise ohtu. "Täiskasvanute puhul on külmumine vähem tõenäoline, kuid lastel külmuvad tihti põsed, sõrmed ja varbad või isegi kogu nägu. Tihtipeale vaadatakse õue sportima minnes termomeetri temperatuuri, kuid pikemat aega õues olles tuleks kindlasti jälgida  tegelikku ilmaolunäiteks tuule mõju. 

lmumise vältimiseks soovitab Mürk jälgida lapse vereringet: kui nahavärv sõrmega vajutades mõne sekundi jooksul tavapäraseks ei muutu, peab minema siseruumi soojenema. „Valge nahk tähendab aeglast vereringet. Külmunud kohta ei tohi hõõruda ega intensiivselt kuumutada ühegi seadme ega kuuma veega täidetud anuma abil. Nahka tuleks aeglaselt soojendada, olla lihtsalt soojas ruumis või pesta külmunud kohti ettevaatlikult sooja veega ja pöörduda vajadusel arsti poole,“ rääkis Gjensidige kindlustusseltsi esindaja.