Miks peaks igal korteriühistul olema vara- ja vastutuskindlustus?

01.05.2021

Viimased uudised

  • 18.06.2021
    Kuidas kaitsta oma kodu varaste eest eesolevatel pühadel?
    Loen edasi...
  • 08.06.2021
    Uuring: kolmandik Eesti inimestest plaanib sel suvel puhata välismaal
    Loen edasi...
  • 01.06.2021
    7 nippi, kuidas tulla toime koduse rööprähklemisega
    Loen edasi...
Kõik uudised

Korteriühistu kindlustamine tagab kõikidele elanikele turvatunde, et nende elukeskkond on kaitstud ka väljaspool koduuksi. Kõige mõistlikum on kindlustada nii ühistu vara kui ka sõlmida vastutuskindlustus ühistu liikmetele ja kolmandatele osapooltele tahtmatu kahju tekitamise eest. Nõu jagavad kindlustusfirma Gjensidige Eesti filiaali tooteosakonna juht Olga Vijard ning varakindlustuse toote- ja riskijuht Margo Kruusma.

Korteriühistu varakindlustus on mõeldud hoonete, rajatiste ja neid teenindavate seadmete kaitsmiseks. Valida saab kas koguriskikindlustuse või kaitse konkreetsete kahjujuhtumite vastu nagu tule- ja veekahju, torm, üleujutus, vandalism, klaasikahju või vargus. Hoone ja territooriumi valdaja vastutuskindlustusega saab ühistu kaitsta end ühistu liikmete ja kolmandate isikute nõuete vastu, olgu õnnetuse põhjustajaks katuselt kukkunud jääpurikas või ühistule kuuluv purunenud ja kellegi vara kahjustanud torustik. Oluline on seejuures, et kahju eest oleks vastutav korteriühistu, mitte konkreetse korteri omanik. Viimasel juhul on nõuete hüvitamisel abiks kodukindlustus, mis ongi mõeldud selleks, et kaitsta korteriomanikule kuuluvat vara (korterit ja seal asuvad asju) ning korteriomaniku vastutust naabrite, kolmandate isikute ja korteriühistu enda ees. Näiteks, jätab isik pesumasina vooliku kraanikaussi, et pesumasina töö käigus tuleks sealt välja vesi, paneb pesumasina tööle ja lahkub kodust. Voolikust tuleva vee surve on aga piisvalt tugev, mis tingib vooliku kraanikausist väljakukkumise. Tulemuseks on nii korteriomaniku enda korteri, kui ka alumise korteri kahjud. Enda korteri kahju saab hüvitada kodukindlustuse varakindlustuse alusel ning alumise korruse naabrile tekitatud kahju – kodukindlustuse vastutuskindlustuse alusel. .

„Korteriühistud on väga aktiivsed kindlustajad ning reeglina valitaksegi kindlustuskaitseks vara- ja vastutuskindlustus. Samas kui ühistu plaanib teha rekonstrueerimistöid, näiteks soojustada fassaadi või vahetada katust, on aktuaalne rääkida ehitustööde koguriskikindlustusest,” räägib Kruusma. Varakindlustuse alt soovitakse kindlustada enamasti nii-öelda hoone karpi koos kaasomandisse kuuluvate osadega, nagu trepikojad, tehnosüsteemid ja üldkasutatavad pinnad, mille korrasoleku eest korteriomanikud ühiselt vastutavad.

Varakindlustuse puhul soovitavad eksperdid mõelda eelkõige oma kindlustusvajadusele. „Osad ühistud soovivad kindlustada hoone koos korterite siseviimistlusega, teised jälle valivad kindlustatud esemeks hoone karbi koos kaasomandisse kuuluvaga, sealhulgas prügimajad (sh prügikonteinerid), tõkkepuud, piirdeaed jne. Valida saab kindlustuskaitseks kas koguriskikindlustuse või kaitsed konkreetsete kahjujuhtumite vastu ehk nimetatud riskide järgi.,. Üldiselt on Gjensidiges eelistatuim koguriskikindlustus, sest selle kaitse ulatus on laiem. See sisaldab lisaks näiteks üleujutuse kaitset, läbi hoone konstruktsioonide tulnud veest tekkinud kahjude kaitset ja automaatset rajatiste kaitset, isegi siis kui need on jäänud poliisile märkimata.”

Kruusma lisab, et lisakaitsena tasub mõelda elektrihäire ja seadmerikke kaitsele hoonet teenindavatele seadmetele, mida üldjuhul ka korteriühistud eelistavad. Elektrihäire kindlustuskaitse hõlmab just elektrivoolust tingitud ülepinge, alapinge, voolukõikumise, maandusveast või lühisest tekkinud kahjusid. Sisemise rikke all on aga kindlustatud hoonet teenindava seadme sisemine mehaaniline või elektriline rike. Veel tasuks tähelepanu pöörata asjaolule, kui hoonele on paigaldatud päikesepaneelid, siis mitte unustada neid kindlustusele mainida, et ka need saaks kindlustuskaitse alla võetud.. „Ent on neid sündmusi, mida kaitse alla märkida ei õnnestu, näiteks kahjud, mis ei ole ootamatud ja ettenägematud , kus oli teada, et toru lekib pikka aega või katus vajab vahetamist. Kindlasti ei kuulu hüvitamisele kindlustusvõtja enda poolt tekitatud tahtlikud kahjud, lootuses, et kindlustus tuleb ja teeb siis kõik korda. Väga oluline on korteriühistul endal tagada kaasomandi eseme ja tehnosüsteemide õigeaegne kontrolli ja hooldus, et sellist laadi kahjud ei saaks tekkida.”

Samuti tuleks rekonstrueerimistööde ajal kindlasti uurida, kas tellitud ehitustöödest põhjustatud kahjud on kindlustuskaitse all või mitte. Reeglina pakuvad kindlustusandjad kaitset väiksemahulistele ehitustöödele, kuid suuremate tööde nagu katusevahetuse või kogu maja torustike uuendamise tarvis peaks sõlmima ehitustööde koguriskikindlustuse. „Ehituse ajal võib ikka juhtuda õnnetusi ning seetõttu tuleks ehitus- ja remondiplaanidest kindlustusandjat aegsasti teavitada, et haldur ütleks, kas olemasolev kindlustusleping katab ehitusest tekkida võivaid kahjusid. Soovi korral saab klient või ehitaja valida ehituse koguriskikindlustuse, mille jaoks on konkreetne toode loodudki, et katta ära ehitustööde käigus tekkida võivaid kahjusid,” lisab Kruusma.

Vastutuskindlustus katab ühistu süül ühistu liikmetele ja kolmandatele isikutele tekitatud kahjud

„Vastutuskindlustus katab need kahjud, mis tekivad ühistu tegevusest tulenevatest kahjudest ühistu liikmele või kolmandale isikule. Siia kuuluvad nii elamu kaasomandiosadest tulenev kahju, nagu purunenud veetoru, katuselt sõidukile kukkunud jäätükk, aga ka ühistu korraldatavatest heakorra- või pisematest remonditöödest tulenev kahju,” räägib Vijard. „Gjensidiges oleme paindlikud, pakkudes nii tavapärast kaitset kui ka korteriühistu konkreetsetest vajadustest tulenevat erilahendust. Kindlasti tasub ühistul kindlustuspäringut tehes mõelda, milliste ohtude eest oleks kaitset vaja, arvestades konkreetse elamu eripära (uus/vana, suurem osa rekonstrueerimistöid on tehtud või ei ole, kuidas on parkimine lahendatud, kas maja ees on laste mänguväljak ja kes seda hooldab jmt)”.

Kindlustusvõtja jaoks on alati oluline ka kindlustusmakse suurus. See sõltub Vijardi sõnul üsna mitmest näitajast, mis puudutab näiteks kindlustatavat hoonet – selle vanust, seisukorda, piirkonda, kütteliiki ning kas hoone on kivist, puidust või segakonstruktsiooniga. „Samuti mõjutavad makse suurust valitud kindlustuskaitsed ja omavastutuse suurus, varasemad kahjud ja muidugi kindlustussumma suurus, mis on seotud omakorda hoone ruutmeetritega.

Ta toob näite vastutuskindlustuse juhtumist, mille kahjud alguses ei tundunudki väga suured: ühel öösel purunes tornmaja 14. korrusel kaasomandisse kuuluv veetoru, mis uputas üle alumised korrused. Suuremal määral said kahjustusi 5-8 korteri siseviimistlus ja kodune vara. Kui võtta ühe korteri kahjuks 5000-10 000 eurot, siis võimalik kahju oleks 40 000 kuni 80 000 eurot. „Sellist summat ega ka sellest väiksematki pole ilmselt korteriühistutel eraldi varutud, mis tähendab, et kindlustuse olemasoluta oleks väga keeruline tekkinud kahjusid hüvitada nii korteriomanikul kui ka korteriühistul.

Lisaks veekahjudele esineb aeg-ajalt paraku ka tulekahjusid, mis näiteks hooletu suitsetamise tagajärjel rõdul või korteris on põhjustanud suuri kahjusid. Samuti tasuks tähelepanu pöörata puidust vanematele hoonetele, kus kasutatakse ahjukütet. Nii inimeste tervise kui ka hoone säilimise seisukorrast on väga oluline, et kõik kütteseaded oleksid kontrollitud ja hooldatud. Näiteks tasuks korteriühistul kontrolli mõttes lasta korstnapühkijal teha kaameraga korstnalõõride uuring, et saada aimu, kas kivide vahel on segu alles või on näha pragusid ja tühimikke, mille kaudu võib tulekahju tekkida.

„Kahjuks õnnetus ei hüüa tulles ning võib alguse saada pealtnäha täiesti süütust asjast. Seetõttu on väga tähtis, et vara- ja vastutuskindlustused oleksid olemas nii korteriühistul kui ka igal korteriomanikul,” toonitavad Vijard ja Kruusma.

Küsige julgelt nõu ning kindlustuspakkumist, leiame teile parima lahenduse! Rohkem infot telefonil 611 6112 või veebilehelt www.gjensidige.ee.