Soolatud tee meelitab ligi metskitsi ja põtru

22.02.2021

Viimased uudised

  • 20.09.2021
    60% elanikest kaitseb oma kodu kodukindlustusega
    Loen edasi...
  • 14.09.2021
    Viltune või haige puu paneb ohtu tervise ja vara
    Loen edasi...
  • 17.08.2021
    Kas haigust kandva puugi katsumisest võib haigeks jääda?
    Loen edasi...
Kõik uudised

Eestis kasutatakse talvisel ajal libeduse tõrjeks teedel peamiselt soola. Paratamatult mõjutab rohke soola kasutamine pikapeale sõidukeid, lisaks võivad metsloomad tulla maanteele visatud soola mekkima.   

Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna peaspetsialist Peep Männil ütles, et kuigi talvisel perioodil liigub ringi vähem loomi, siis loomade aktiivsust mõjutavad mitmed teised tegurid kui soojemal ajal. "Metskitsi ja põtru võib maanteedele meelitada sool, mida nad aeg-ajalt vajavad. Olen ka ise näinud öösel keset Tallinn-Tartu maanteed upakil soola lakkuvat põtra," tõi ta näite.  

Teiseks oluliseks teguriks on  ilm. "Üldiselt liiguvad loomad enam vaiksema ilmaga ning kõva tuuletormi või lumesajuga on nad pigem paiksed. Samas on jällegi kehva ilmaga autojuhi nägemisulatus märksa halvem, mistõttu tuleb alati olla ettevaatlikEriti tähelepanelik tuleb olla päikeseloojangu ja päikesetõusu ajal ning paar tundi enne ja pärast, kui loomad on põhiliselt liikumises, " selgitas ta.  

Keskkonnaeetik Mattias Turovski tõi samuti välja, et sool on metsloomale oluline toitaine, mis võib muuta maantee metslooma jaoks atraktiivseks. Talvine lumevaip muudab aga loomad tavapärasest veel julgemaks, et soolast maanteed uudistada. "Talvel on kogu maastik ehk mets, lagendikud ja maanteed palju monokroomsemad kui suvel  kõik on ühtlasemalt must-valgem. See võib mõneti muuta looma maantee osas julgemaks, sest maantee ei erine nii märgiliselt ülejäänud maastikust. Lisaks on maanteid, automüra ning lõhnu talvel metsa sisse palju kaugemale näha ja tajuda, mis samuti võib loomi maanteelähedusega rohkem harjutada".  

Lisaks võib Turovski sõnul maantee mõnede loomade jaoks ligitõmbav olla, kuna tume maantee on lume alla mattunud maastikust alati mõnevõrra soojem. Loomad võivad selle vastu huvi tunda, sest kasvõi 1kõrgemat soojakraadi tähendab mitte talvituvatele loomadele energiasäästu 

Kindlustus aitab looma, kuid mitte soola kahjude korral 

Gjensidige kahjukäsitlusosakonna juhataja Maarika Mürk selgitas, et metsloomaga kokkupõrkeid tuleb üle Eesti ette üha rohkem: Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt on metsloomadega kokkupõrgete arv kasvanud aastatel 2017–2019 kolmandiku võrra. 2019. aastal juhtus metsloomadega 4800 kokkupõrget, mille kaskokindlustuse ehk vabatahtliku sõidukikindlustuse kogukahju oli 11,2 miljonit eurot. 

Kui kokkupõrkel metsloomaga tuleb hüvitamisel appi kasko, siis auto regulaarne pesemine ja soolast puhastamine on autojuhi vastutus, mistõttu tuleb ka soolast tekkinud kahjude eest autojuhtidel ennetavalt ise hoolitseda. "Kuna soolast põhjustatud roostetamine on pikaajaline protsess, siis ei ole sellisel juhul tegemist ootamatu ja ettenägematu olukorraga ning seetõttu ei kuulu ka selline juhtum sõidukikindlustuse ehk kasko puhul hüvitamisele. Vältimaks roostest tekkinud suuremaid kahjustusi on oluline sõiduki eest järjepidevalt hoolt kanda. Korrosiooniprotsess kiireneb temperatuuri tõustes, seega tuleks enne peatsete soojakraadide saabumist sõiduki kerele kogunenud soolad maha pesta" pani Mürk autojuhtidele südamele.