Indrek Sirk: autojuht ja jalakäija, arvestage teineteisega

14.02.2019

Viimased uudised

  • 21.03.2019
    Üle 80 protsendi õnnetustest juhtub vabal ajal
    Loen edasi...
  • 20.03.2019
    Ehitusbuumi ajal on kindlustus ehitusettevõtte jaoks sama oluline kui korralik projekt
    Loen edasi...
  • 28.02.2019
    Päikesepimestus põhjustab liiklusõnnetusi just eriti kevade alguses
    Loen edasi...
Kõik uudised

Hoolimata sellest, et iga päevaga läheb natukene valgemaks, nõuab liiklemine nii autojuhtidelt kui jalakäijatelt tähelepanu ja täit keskendumist, sest kuigi jalgsi liikuv inimene võib sõidukit näha kaugelt, on juhi nägemisulatus oluliselt väiksem.

Eesti tunnustatuim liiklusadvokaat Indrek Sirk toob välja, et vigastatute ja hukkunutega liiklusõnnetuste puhul selgub videoregistraatori salvestusest väga sageli kurb tõsiasi, et autojuht ei jõudnud õnnetuse vältimiseks midagi teha. Sõbrapäeva lähenedes tasub hoolivust taas meelde tuletada.

„Jalakäija ja autojuht näevad teineteist erinevalt. Kui jalakäija võib kilomeetrite kaugusele näha läheneva auto tulesid, siis autojuht näeb inimest ainult nii kaugelt, kui kaugele valgustavad tema auto tuled,“ märkis Sirk. „Seetõttu on jalakäijal petlik mulje, et ta on nähtav, aga autojuht teda tegelikult ei näe.“

Pimedus, sademed, pori ja muud tegurid mõjutavad juhi nähtavust, reageerimisaega ja pidurdusmaad, mistõttu peab jalakäija olema enda märgatavusest ja varitsevatest ohtudest äärmiselt teadlik.

„Ehkki jalakäijale võib tunduda, et auto on teda ammu märganud, siis helkuri puudumisel ei eristu ta üldisest taustast kuidagi ning juhi vaatevälja ilmumise hetkest võib jääda vaid sekund kokkupõrkeni. Niivõrd lühikese aja jooksul on juht sisuliselt reisija, kes ei jõua kuidagi reageerida,“ lausus Sirk. „Seepärast on eriti tähtis, et jalakäija ja autojuht teeksid koostööd nii linnas kui maanteedel.“

Sirk rõhutas, et jalakäija peab kindlasti kandma helkurit. Helkur on kohustuslik, kui on pime või muul põhjusel halb nähtavus. Sügisel-talvel-kevadel peaks helkur olema välisriiete kohustuslik aksessuaar. Samuti peaks jalakäija jälgima, et ta ei satuks auto liikumistrajektoorile veendumata, et autojuht teda on tõesti märganud ning annab talle teed. Vajadusel tuleb astuda kas või natukene kõrvale või oodata teeületamisega. Autojuht omakorda peab valima sellise kiiruse, et ta oleks ootamatuteks takistusteks valmis. Kui autojuht ei näe õiguspäraselt teel liikuvat jalakäijat, siis on ta tõenäoliselt sõitnud ettepoole oma tuledest. Lähituledega ei ole mõistlik sõita kiiremini kui 60 km/h, kuna sellisel juhul ei jõua ootamatu teel oleva takistuse ees enam seisma jääda.

"Õhtuks koju jõuda tahame ju kõik. Pole vahet, kas liigume kahel jalal või neljal rattal, talvises liikluses tuleb olla alati vaimselt kohal ja keskenduda ümbritseva jälgimisele,“ lisas Sirk.

Gjensidige kindlustuse sõidukite vanemtootejuht Marko Privoi märkis, et kuigi liiklusvoolus on paigas kindlad liiklemise reeglid, ei tuleks talvel oma õigust iga hinna eest taga ajada, vaid jälgida, mida kaasliiklejad teevad.

„Autojuht võib teada, et tema manöövri sooritamiseks peavad andma teised teed, jalakäija võib olla täis enesekindlust, et sõidukijuht peab tal ülekäigurajal laskma teed ületada, kuid see ei tähenda, et neid õigusi peab tingimata tarvitama. Liikluses tuleb alati veenduda, et kaasliiklejad märkavad sind, mõistavad su kavatsusi ja on selleks valmis,“ pani Privoi inimeste südamele.