Iga 50. auto sõidab ilma liikluskindlustuseta

05.11.2020

Viimased uudised

  • 17.11.2020
    Neljandik Baltikumi juhtidest kontrollib oma rehvide seisukorda kord kuus
    Loen edasi...
  • 09.11.2020
    Põnev teada: erinevad kahjud, mida liikluskindlustus on Eestis hüvitanud
    Loen edasi...
  • 05.11.2020
    Iga 50. auto sõidab ilma liikluskindlustuseta
    Loen edasi...
Kõik uudised

Kuigi liikluskindlustus on kõikidele liiklusregistris registreeritud sõidukitele kohustuslik, kaitstes õnnetuse puhul kindlustatut teisele osapoolele tekitatud kahju eest, sõidab Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistika kohaselt iga 50. sõiduk Eesti teedel ilma liikluskindlustuseta.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse juht Varmo Rein sõnas, et kindlustuseta juhid tekitavad eelkõige probleeme iseendale, sest liikluskindlustus kaitseb rahaliselt kahju põhjustajat. Seega, kui kindlustuseta sõiduki juht peaks tegema avarii, tuleb tal kinni maksta nii enda kui ka kannatanu sõidukikahjud. Seetõttu oleks autojuhil kasulik aeg-ajalt kontrollida liikluskindlustuse kehtivust või näiteks seadistada meeldetuletus selle lõppemise kohta. „Politsei kontrollib liikluses osalevate autode kindlustuse olemasolu pidevalt. Oma töös kohtame sõidukijuhte, kes ei ole hajameelsusest uut liikluskindlustust ostnud, kui ka neid, kes ei tee seda hoolimatusest. Kindlustuseta sõitmise eest ootab vahelejäämise korral juhti rahaline trahv summas 80 eurot,“ selgitas Rein.

Gjensidige kindlustuse toote- ja riskijuht Marko Privoi hinnangul on kurvastav eelkõige see, et paljud kindlustuseta sõitjad rikuvad seadust enese teadmata. „Kahjuks on tavaline, et inimene on lihtsalt unustanud oma liikluskindlustuse lepingut uuendada. Selline olukord tekib tihtipeale sellest, et klient ei ole oma kontaktandmeid kindlustusandja juures uuendanud, mistõttu ei jõua kindlustusandja meeldetuletused kohale. Seetõttu on kasulik lisada endale meeldetuletus liikluskindlustuse lõppemisest või siis kontrollida LKF lehelt oma liikluskindlustuse kehtivust. Samuti peaks meeles pidama asjaolu, et sõiduki müük tasub vormistada Maanteeametis, vastasel juhul kui uus omanik end sõiduki omanikuks liiklusregistris ei registreeri ja vana omanik jääb registrijärgseks omanikuks, siis tuleb vanal omanikul ka uue omaniku kindlustuslepinguta põhjustatud liikluskahjud kinni maksta,“ selgitas Privoi,
„On tulnud ette ka olukordi, kus inimene kasutab kellegi teise sõidukit, eeldades, et sellel on olemas kehtiv liikluskindlustus, kuid avarii korral selgub hoopis vastupidine. Seega peaks alati enne võõra sõidukiga liiklusesse minemist üle kontrollima liikluskindlustuse lepingu olemasolu LKF kodulehel https://www.lkf.ee/et/kindlustusekehtivus ,“ sõnas Gjensidige kindlustuse toote- ja riskijuht.
Suurim kahju, mis Eesti sõidukiga on kunagi tekitatud on 4,7 mln eurot, sellest järgmise kahju suurus oli 3 mln eurot. Õnneks jääb keskmine liikluskindlustuse kahju 2020 aastal ca 1830 euro piiresse, aga ka see summa on võrreldes keskmise kindlustusmaksega (118 eurot) suhteliselt kõrge ning liikluskindlustuse puudumisel tuleb kahju tekitajal need summad ise kinni maksta.

Sundkindlustus on tavalisest liikluskindlustusest kuni kolm korda kallim

Sundkindlustus on Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt vahendatav liikluskindlustus, mis rakendub automaatselt, kui sõiduk registreeritakse liiklusregistris, kuid tavapärast kindlustuslepingut kindlustusseltsis ei sõlmita. Samuti rakendub sõidukile sundkindlustus, kui viimasest kehtivast liikluskindlustusest möödub rohkem kui 12 kuud. „Nii sundkindlustuse, kui ka tavalise liikluskindlustuse puhul on küll kannatanul samad õigused hüvitise saamiseks, kuid sundkindlustuse võtja jaoks on kindlustusmakse ligi kolm korda kallim tavalisest kindlustusmaksest. Lisaks tuleb õnnetuse korral kahju põhjustajal arvestada 640€ suuruse omavastutuse osa tasumisega, mis tavalise liikluskindlustuse puhul ei rakendu,“ selgitas Privoi.